3.3.14

Karu, V.; Valgma, I.; Kolats, M. (2013). Mine water as a potential source of energy from underground mined areas in Estonian oil shale deposit. Oil Shale, 30(2S), 336 - 362.

Potential usage of underground minewater in heat pumps

Publikatsiooni tüüp

kogumikuartikkel/peatükk raamatus/kogumikus

Autorid

Karu, V.; Robam, K.; Valgma, I.

Autor: Veiko Karu.
Autor: Karin Robam.
Autor: Ingo Valgma.

Toimetaja(d)

Raukas, A.; Kukk, K.; Vaasma, T.

Keel

Inglise

Väljaande pealkiri

Estonian Geographical Society

Köide

Kirjastus

Eesti Geograafia Selts

Aasta

2012

Leheküljed

1 - 20

ISSN

1406-6092

Klassifikatsioon

3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes

Staatus

Ilmumas

Fail

3.2_2012_Potential usage of underground minewater in heat pumps_Karu_etal_EGS_Estonia.pdf

Seotud asutused

Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond, Mäeinstituut, Maavarade kaevandamise õppetool; Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond, Mäeinstituut, Rakendusgeoloogia õppetool

Seotud projektid

Number	Projekti nimi
	Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise energiasäästliku arengu kavandamine
ETF7499	Säästliku kaevandamise tingimused

Salvesta artikkel

Kokkuvõte TalveAkadeemia 2014 grupitöö, 01.02.2014

TalveAkadeemia 2014 grupitöö

Põlevkivi kaevandamine ja kaevandusvee kasutamine

Grupitöö läbiviija: Veiko Karu, TTÜ Mäeinstituut

Vesi ümbritseb meid kõikjal, 70% meie koduplaneedist on kaetud ookeanitega. Öeldakse, et vesi on elu alus. Seega peame me vett väärikalt kohtlema. Eestil on geograafilise asukoha mõttes vedanud - meil on vett piisavalt ja isegi rohkem. Vett on meil põhjavees (erinevad põhjaveekompleksid), pinnavees (jõed, järved, rabad). Kuna vett on meil palju, siis mõningatel juhtudel on vesi isegi takistavaks teguriks, näiteks maavarade kaevandamisel, ehitusobjektidel ja mujalgi tuleb enamasti vett ümber suunata, et mainitud tegevusi edukalt teostada. Üheks suurimaks kohaks, kus on vaja vett ümber suunata on Eestis põlevkivi kaevandamiskohad (karjäärid ja kaevandused), seda on nad olnud samuti ajalooliselt. Tänaseks on osa põlevkivi kaevandamiskohti veega täitunud ja avanud uusi kasutusvõimalusi. Hetkel on veega täitumas hiljuti suletud Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Kiikla külas kasutatakse kaevandusvett soojusallikana soojuspumbas, et küttekulude pealt kokku hoida. Kõige selle juures on tähtis vee kvaliteet, et me seda ei muudaks ja ei ohustaks.

Grupitöös arutleti järgmistel teemadel: põlevkivi kaevandamine Eestis; põlevkivi kaevandamisviisid; kaevandusvee tekkimine ja selle hulk; kaevandusvee väljavoolud; kuidas kaevandusvett saaks ära kasutada; mis saab kaevandusveega tulevikus; kuidas uued kaevandamiskohad tekitavad uusi alanduslehtreid; Kiikla kaevandusvee baasil töötav soojuspump. Lisaks nendele teoreetilisele ülevaatele ja diskussioonile meisterdasid grupitöös osalenud maketid kaevandusvee teemal, et näha kuidas vesi maapõues liigub ja kui kiiresti.

Grupitöö tutvustus ja lisamaterjalid.

Vaata uudisnuppu ERRi lehel: Tudengid otsisid Talveakadeemias keskkonnasäästlikke lahendusi | Uudised | ERR

7.2.14

TalveAkadeemia 2014 grupitöö: "Kaevandusvesi - moodustumine, kasutamine, tuleviku võimalused"

TalveAkadeemia 2014 grupitöö

Kaevandusvesi - moodustumine, kasutamine, tuleviku võimalused

Grupitöös tuleb arutelu alla: kaevandusvee hulk; kohad, kus on kaevandusvesi; kuidas kaevandusvett saaks ära kasutada; mis saab kaevandusveega tulevikus; kuidas uued kaevandamiskohad tekitavad uusi alanduslehtreid; kuidas on võimalik kaevandada põlevkivi ja fosforiiti. Lisaks teoreetilisele ülevaatele ning diskussioonile teeme grupitöö jooksul väikese maketi kaevandusvee teemal.