21.11.2011 eetris olnud Osooni saates tuli teiste teemade kõrval juttu suletud põlevkivikaevandustes olevast veest - kaevandusveest. Uuriti,kuidas vesi kaevandusse saab,kuidas käitutakse kaevandamise ajal ning kas saab kaevandusvett kasutada soojusallikana soojuspumpades sooja tootmiseks.
Selgitusi jagasid TTÜ mäeinstituudi assistent Veiko Karu; Kohtla-Nõmme Kaevanduspark muuseumi giid,endine kaevur Peeter Teder ning Mäetaguse valla arendusnõunik Jana Pavlenkova. Interviu ajal küsis küsimusi Osooni autor Sven Paulus.
Saadet saate uuesti vaadata ETV arhiivist. Algus 18.04
Saate tutvustus: Osoon (21.11.2011 20:05)
Tõugjas on nii väärt kala, et teda kutsutakse Emajõe lõheks, aga kahjuks on ta meile üsna tundmatu. Olukorra parandamiseks on kalatedlased võtnud tõugja oma uurimisobjektiks. Kalade rändeteede jälgimiseks pannakse neile raadiosaatjad. Tõugja looduslik populatsioon on väike, sellepärast asustatakse neid Emajõkke. Eestis on kaevandatud 90 aastaga üle miljardi tonni põlevkivi, mille tõttu on maa alla tekkinud pikad käigud, kuhu koguneb tohutul hulgal vett. Kuidas seda vett kasutada energia tootmiseks? Autorid Kristjan Kaljund ja Sven Paulus. Lood seob saateks Vladislav Koržets. Režissöör Olga Käo, operaator Magnus Suitso , helirežissöör Jüri Vaher, toimetaja-produtsent Õie Arusoo.
Mäeinstituudi teemaleht veekõrvaldusest. Kaevandusvesi. Karjäärivesi. Reovesi. Põhjavesi. Vooluvesi
Kuvatud on postitused sildiga Mäeinstituut. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Mäeinstituut. Kuva kõik postitused
21.11.11
21.1.11
Kaevandusvesi - kui uurimisobjekt Mäeinstituudis
Kaevandusvesi kui veekõrvalduse objekt on läbi aastate olnud üks uurimisobjektidest Mäeinstituudis. Vee teemal on tehtud hulgaliselt uuringuid ja kaitstud teaduskraade. Suur osa veespetsialistidest on hariduse saanud Mäeinstituudis. See veebileht koondab kaevandusvee, veekõrvalduse, hüdrogeoloogia, hüdroloogia ja pumpamise teemalist infot.
http://mi.ttu.ee/kaevandusvesi/
http://mi.ttu.ee/kaevandusvesi/
Teema:
Kaevandamine,
Kaevandusvesi,
Mäeinstituut,
Veekõrvaldus,
Vesi
12.6.10
Setod kaevandamisest
Setomaal näidati külarahvale paekivi veealust kaevandamist
Toimetaja: Aive Sarjas
12. juuni 2010 08:00
12. juuni 2010 08:00
Eile kogunes Meremäele Marinova paekarjääri ebaharilikult palju rahvast. AS Põlva Teed näitas kohalikele võimuesindajatele ja ümberkaudsetele elanikele, kuidas vee all paekivi lõhatakse.
Kohal oli nii kohalikke külamehi kui volikogude kui vallavalitsuste esindajad, teiste hulgas näiteks ka Võru linnapea. Mõned kutsutud olid sülelapsedki kaasa võtnud. Ohutusnõuete tõttu kandsid pealtvaatajad uhkeid valgeid kiivreid, mis igapävaselt vaid karjääris tegutsevate töömeeste peanuppe ehivad.
„Kutsusime 40 inimest, aga tuli natuke rohkem – vast poolsada oli kohal,“ tundis ürituse rahvarohkusest heameelt AS Põlva Teed juhatuse esimees Ülo Mõttus. „Me näitame ja räägime oma tegevusest alati meelsasti.“ Pauke kostis karjäärist ka mõni päev varem, kuid siis pealtvaatajaid polnud.
Kuna AS Põlva Teed sai hiljuti veealuse kaevandamise loa, otsustati seda ohutut ning keskkonnasäästliku kaevandamisviisi ka kohalikele elanikele tutvustada. „Liiva ja kruusa on sellise meetodiga varem kaevandatud, paekivi aga mitte,“ rääkis Mõttus ürituse uudsusest. „Lõhkamine tekitab inimestes alati mingeid emotsioone – kes kardab ja keda huvitab. Meie näitasime, et veealune lõhkamine on oskajate inimeste käes tavaline tegevus, midagi hullu selles pole.“
Kui tavaliselt pumbatakse paekivikaevandustest vesi välja, siis veealuse kaevandamise puhul seda teha pole vaja. Paekivi lõhatakse vee all ning tõstetakse seejärel pinnale. Põhjavee taset veealune kaevandamine ei muuda. Ülo Mõttuse sõnul pole mõtet paekivi vee alt kaevandamata jätta – maapealse osa kaevandamisega on maapõu ju nagunii juba avatud.
Enamik Eestis kaevandatavast paekivist on ehituslubjakivi ehk teisisõnu killustik, sellest 80 protsenti kasutatakse teedeehitusel. Ühe kilomeetri maantee ehitamiseks kulub 6000 tonni paekivikillustikku.
Teema:
Kaevandamine,
Mäeinstituut
Tellimine:
Postitused (Atom)