Kaevandusvesi - moodustumine, kasutamine, tuleviku võimalused
Grupitöö läbiviija: Veiko Karu, TTÜ Mäeinstituut
Vesi ümbritseb meid kõikjal, 70% meie koduplaneedist on kaetud ookeanitega. Öeldakse, et vesi on elu alus. Seega peame me vett väärikalt kohtlema. Eestil on geograafilise asukoha mõttes vedanud - meil on vett piisavalt ja isegi rohkem. Vett on meil põhjavees (erinevad põhjaveekompleksid), pinnavees (jõed, järved, rabad). Kuna vett on meil palju, siis mõningatel juhtudel on vesi isegi takistavaks teguriks, näiteks maavarade kaevandamisel, ehitusobjektidel ja mujalgi tuleb enamasti vett ümber suunata, et mainitud tegevusi edukalt teostada. Üheks suurimaks kohaks, kus on vaja vett ümber suunata on Eestis põlevkivi kaevandamiskohad (karjäärid ja kaevandused), seda on nad olnud samuti ajalooliselt. Tänaseks on osa põlevkivi kaevandamiskohti veega täitunud ja avanud uusi kasutusvõimalusi. Hetkel on veega täitumas hiljuti suletud Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Kiikla külas kasutatakse kaevandusvett soojusallikana soojuspumbas, et küttekulude pealt kokku hoida. Kõige selle juures on tähtis vee kvaliteet, et me seda ei muudaks ja ei ohustaks.
Vesi ümbritseb meid kõikjal, 70% meie koduplaneedist on kaetud ookeanitega. Öeldakse, et vesi on elu alus. Seega peame me vett väärikalt kohtlema. Eestil on geograafilise asukoha mõttes vedanud - meil on vett piisavalt ja isegi rohkem. Vett on meil põhjavees (erinevad põhjaveekompleksid), pinnavees (jõed, järved, rabad). Kuna vett on meil palju, siis mõningatel juhtudel on vesi isegi takistavaks teguriks, näiteks maavarade kaevandamisel, ehitusobjektidel ja mujalgi tuleb enamasti vett ümber suunata, et mainitud tegevusi edukalt teostada. Üheks suurimaks kohaks, kus on vaja vett ümber suunata on Eestis põlevkivi kaevandamiskohad (karjäärid ja kaevandused), seda on nad olnud samuti ajalooliselt. Tänaseks on osa põlevkivi kaevandamiskohti veega täitunud ja avanud uusi kasutusvõimalusi. Hetkel on veega täitumas hiljuti suletud Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Kiikla külas kasutatakse kaevandusvett soojusallikana soojuspumbas, et küttekulude pealt kokku hoida. Kõige selle juures on tähtis vee kvaliteet, et me seda ei muudaks ja ei ohustaks.
Grupitöös tuleb arutelu alla: kaevandusvee hulk; kohad, kus on kaevandusvesi; kuidas kaevandusvett saaks ära kasutada; mis saab kaevandusveega tulevikus; kuidas uued kaevandamiskohad tekitavad uusi alanduslehtreid; kuidas on võimalik kaevandada põlevkivi ja fosforiiti. Lisaks teoreetilisele ülevaatele ning diskussioonile teeme grupitöö jooksul väikese maketi kaevandusvee teemal.
Grupitöösse tulijal on soovitatav eelnevalt allpool olevate materjalidega tutvuda:
- Veiko Karu doktoritöö "Altkaevandatud alade kasutamine Eesti põlevkivimaardlas"
- Kaevandusvee ettekanne Soome Green Mining seminaril, 27.11.2013
- Robam, K.; Valgma, I.; Iskül, R. (2011). Influence of water discharging on water balance and quality in the Toolse river in Ubja oil shale mining region. Oil Shale, 28(3), 447 - 463.
- Rummu karjääri imeline veealune maailm, ERR 26.09.2012
- Mida tähendab kaevanduste sulgemine keskkonnale, TTÜ mäeinstituut, EEK, kogumik 2001
- Kaevandusvee teemaline ettekanne Läti Ülikoolis, 30.01.2012
- Tipikas.TV: Veiko Karu (TTÜ)- „Kaevandusvee kasutamise potensiaal soojusenergiana"
- Kaevandusvee kasutamisvõimalused ETV saates Osoon
- Veiko Karu "Vana põlevkivikaevandus on jätkuvalt energiaallikas", Horisont 1/2011
Veetase kaevanduste aladel
 |
| From 3d |
