1.10.14
Veeringe: Ahtme põlevkivikaevanduse veeringe
Ahtme kaevanduse peal sadanud vesi läbib erinevad kihid ja jõuab kaevanduse käikudesse. Mööda kaevanduskäike liigub vesi kolme puuraugu juurde ning tuleb läbi nende maapinnale ja liigub mööda Sanniku oja edasi.
Väljavoolu puuraugud
Väljavool Sanniku ojja
Mäeinstituut projekteerib ja analüüsib mäetöid ja veekõrvaldust.
29.9.14
Veeringe nädal Mäeinstituudis
Veeringe nädalal tutvustame, kuidas vesi maavarade kaevandamisel ringleb
Follow board Vesi - Kaevandusvesi on Pinterest.
- Mis on veeringe? (humoorikas näide selgitusest)
- Mis on veeringe? (teaduslik seletus)
- Kaevandusvee kasutamine Hollandi ja Eesti näitel
- Mine water energy as potential source for heat pumps
- Kokkuvõte TalveAkadeemia 2014 grupitööst
- Water World
- Kaevandusvee ettekanne Soome Green Mining seminaril
- Rummu karjääri imeline veemaailm
- Kaevanduste sulgemine ja veeringe
- Veevaru
Follow board Vesi - Kaevandusvesi on Pinterest.
Mis on veeringe?
Siin näide, kuidas saab selgitada koolilapsele, mis on veeringe:
Veeringe
Veeringe ehk vee ringkäik on vee järjepidev liikumine maapinnal, maapinnas ja atmosfääris. Seejuures võivad ringlemise käigus vee olekud muutuda. Veeringe jaguneb suureks ja väikeseks veeringeks. Suureks veeringeks nimetatakse vee ringlemist maailmamere ja maismaa vahel, kus osalevad ka siseveekogud. Väikeseks veeringeks nimetatakse vee ringlemist maailmamere kohal.
Maapinnale jõudnud sademed on üheks komponendiks kaevandusvee moodustumisel karjääriveekõrvaldamisel.
Maapinnale jõudnud sademed on üheks komponendiks kaevandusvee moodustumisel karjääriveekõrvaldamisel.
21.9.14
Konverentsid - mäendus, kaevandamine, ressursid, geoloogia, geotehnoloogia: GLOBE Eesti õpilaste uurimistööde konverents, 26-27 september 2014, Viljandi
Konverentsid - mäendus, kaevandamine, ressursid, geoloogia, geotehnoloogia: GLOBE Eesti õpilaste uurimistööde konverents, 26-27 september 2014, Viljandi:
Rikastamise nädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Rikastamise nädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
11.9.14
Publications: MINE WATER AS A POTENTIAL SOURCE OF ENERGY FROM UN...
Publications: MINE WATER AS A POTENTIAL SOURCE OF ENERGY FROM UN...: Estonian Academy Publishers : MINE WATER AS A POTENTIAL SOURCE OF ENERGY FROM UNDERGROUND MINED AREAS IN ESTONIAN OIL SHALE DEPOSIT; pp. ...
Pumbanädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Pumbanädal Mäeinstituudis
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
8.9.14
Kaevandusvee kasutamise võimalikkusest Hollandi ja Eesti näitel
Mäeinstituut uurib, analüüsib, koolitab kaevandamisel tekkivaid probleeme ja võimalusi. Üheks uuritavaks valdkonnaks on kaevandusvesi - kaevandusvee ära juhtimine ning hilisem kasutamine soojusallikana soojuspumpades.
 | Minewater 2.0 project in Heerlen the Netherlands: transformation of a geothermal mine water pilot project into a full scale hybrid sustainable energy infrastructure for heating and cooling (20 minutes) Abstract René Verhoeven Mijnwater BV, Valkenburgerweg 177 6419AT Heerlen The Netherlands Bio-sketch |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 | Mine water energy as potential source for heat pumps (20 minutes) Abstract Veiko Karu Department of Mining Tallinn University of Technology Estonia |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
27.8.14
Konverentsid - mäendus, kaevandamine, ressursid, geoloogia, geotehnoloogia: Mine Water Solutions in Extreme Environments 2015, April 12-15, 2015 | Vancouver, Canada
Konverentsid - mäendus, kaevandamine, ressursid, geoloogia, geotehnoloogia: Mine Water Solutions in Extreme Environments 2015, April 12-15, 2015 | Vancouver, Canada:
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
Mäeinstituut- geotehnoloogia, koolitus, teadustöö, projekteerimine, teenused ja tööpakkumised
Kaevandamine ja geoloogia
19.8.14
2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), Session Geothermal Energy, 19.08.2014, Aberdeen, Scotland, United Kingdom
2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2)
Mission Statement
To facilitate a rich exchange of knowledge between academia, industry, and research societies whom seek solutions to address energy challenges worldwide.
Introduction
Since James Watt, a Scottish inventor, improved the efficiency of steam engine, human civilization relies more and more on a steady supply of energy. China’s rise as an international superpower and the global energy crisis are challenging the world. We are at a transitional age. On one hand, we see technology advances in the exploration and development of oil and gas, a depleting resource; we see growth in handling aging and decommissioning. On the other hand, we see ideas and plans for the future’s new energy structure. This symposium is about energy challenges, the underlying energetic basis (mechanics) for society, involving multiple disciplines in technology, science, management and policy-making. The topics include both fossil fuels and many different forms of renewable energy. In addition, we will discuss issues related to energy efficiency, safety, environment and ecology. The symposium venue is located in Aberdeen, Scotland, the energy capital of Europe. Attendees include engineers, scientists, ecologists, regulators, administrators and policy advisors etc.
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
Session 05: GEOTHERMAL ENERGY
Geothermal Energy utilisation is varied based on the availability of geothermal resources at specific locations. In Europe high temperature fields account for up to 1,850MWe installed capacity in 2013, with an additional 8,000MWth installed for direct uses from low and medium enthalpy resources. More geographically widespread ground source heat pumps, account for 17,000MWth installed capacity for direct uses with 50% of this for heating and cooling.
Renewable energy policies in many countries set targets for the installation and development of different technologies. The different occurrences of geothermal resources provide the potential for addressing key energy challenges country and local levels such as the provision of base load electricity as well innovative heating and cooling solutions. Whilst geothermal energy is included in many national energy policies through development targets, both technical and non-technical barrier to the development of this sector remain.
The geothermal energy session of the 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics invites researchers, engineers, policy makers and technologist to submit their latest technical work in geothermal research, policy, experimentation, exploration, development and utilization. This session covers broad topics including both deep ground for electrical power generation and shallow geothermal for heating and cooling, agricultural and aquaculture applications. We encourage geothermal researchers and experts from around the world to attend the geothermal energy session.
 | Fiber-optic DTS system applications in the research of geothermal energy (30 minutes) Abstract Prof. Dr. Vladimir Vasinek Head of Laboratory of Optoelectronics and optical communications Dept. of Telecommunications Technical University of Ostrava Czech Republic Bio-sketch |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 | Synergies among CO2-CH4 geological storage and geothermal energy: underground potential evaluation for strategic energy mix plans (20 minutes) Abstract Dr. Monia Procesi Istituto Nazionale di Geofisica e Vulcanologia, Roma Italy Bio-sketch |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 | The thermal interferences caused by groundwater heat pumps in urban environments (20 minutes) Abstract Alejandro García-Gil Department of Earth Sciences, University of Zaragoza, Spain GHS, Institute of Environmental Assessment & Water Research (IDAEA), Barcelona, Spain Bio-sketch |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 | A Temperature Monitoring System for Geothermal Boreholes(30 minutes) Abstract Alessandro Bozzoli Fondazione Bruno Kessler Scientific and Technological Research Centre, Trento Italy Bio-sketch |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
| Minewater 2.0 project in Heerlen the Netherlands: transformation of a geothermal mine water pilot project into a full scale hybrid sustainable energy infrastructure for heating and cooling (20 minutes) Abstract René Verhoeven Mijnwater BV, Valkenburgerweg 177 6419AT Heerlen The Netherlands Bio-sketch |
|
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
|
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
|
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
|
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
| Mine water energy as potential source for heat pumps (20 minutes) Abstract Veiko Karu Department of Mining Tallinn University of Technology Estonia |
|
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
|
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
|
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
 | Heat Transfer Model，Design Method and Experimental Study for Geothermal Heat Exchange Tubes in Diaphragm Walls (20 minutes) Abstract Dr. Meng Sun School of Mechanics and Architecture Engineering China University of Mining and Technology, Xuzhou, Jiangsu China Bio-sketch |
 |
| From 2nd International Symposium on Energy Challenges and Mechanics (ECM2), 19-21 August 2014,Aberdeen |
18.8.14
Ettekanne ECM konverentsil. 19-21 August 2014
| Mine water energy as potential source for heat pumps (20 minutes) Abstract Veiko Karu Department of Mining Tallinn University of Technology Estonia This research was supported by European Social Fund’s Doctoral Studies and Internationalisation Programme DoRa, which is carried out by Foundation Archimedes. - See more |
11.8.14
Täiendav vastuvõtt geotehnoloogia erialale 11.-13.08.2014
Kaevandamisel on vesi üks nendest teemadest,mis vajab kindlasti uurimist. Tule õpi kuidas seda teha. Tule õppima geotehnoloohiat!
Tööpakkumisi oluliselt rohkem kui töösoovijaid, huvitav eriala, amet mis hoiab tsivilisatsiooni käigus - see on geotehnoloogia.
3.3.14
Karu, V.; Valgma, I.; Kolats, M. (2013). Mine water as a potential source of energy from underground mined areas in Estonian oil shale deposit. Oil Shale, 30(2S), 336 - 362.
Potential usage of underground minewater in heat pumps
| Publikatsiooni tüüp | kogumikuartikkel/peatükk raamatus/kogumikus | ||||||
| Autorid | Karu, V.; Robam, K.; Valgma, I. | ||||||
| Autor: Veiko Karu. Autor: Karin Robam. Autor: Ingo Valgma. | |||||||
| Toimetaja(d) | Raukas, A.; Kukk, K.; Vaasma, T. | ||||||
| Keel | Inglise | ||||||
| Väljaande pealkiri | Estonian Geographical Society | ||||||
| Köide | 11 | ||||||
| Kirjastus | Eesti Geograafia Selts | ||||||
| Aasta | 2012 | ||||||
| Leheküljed | 1 - 20 | ||||||
| ISSN | 1406-6092 | ||||||
| Klassifikatsioon | 3.2. Artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes | ||||||
| Staatus | Ilmumas | ||||||
| Fail |
| ||||||
| Seotud asutused | Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond, Mäeinstituut, Maavarade kaevandamise õppetool; Tallinna Tehnikaülikool, Energeetikateaduskond, Mäeinstituut, Rakendusgeoloogia õppetool | ||||||
| Seotud projektid |
Salvesta artikkel | ||||||
Kokkuvõte TalveAkadeemia 2014 grupitöö, 01.02.2014
TalveAkadeemia 2014 grupitöö
Vaata uudisnuppu ERRi lehel: Tudengid otsisid Talveakadeemias keskkonnasäästlikke lahendusi | Uudised | ERR
Põlevkivi kaevandamine ja kaevandusvee kasutamine
Grupitöö läbiviija: Veiko Karu, TTÜ Mäeinstituut
Vesi ümbritseb meid kõikjal, 70% meie koduplaneedist on kaetud ookeanitega. Öeldakse, et vesi on elu alus. Seega peame me vett väärikalt kohtlema. Eestil on geograafilise asukoha mõttes vedanud - meil on vett piisavalt ja isegi rohkem. Vett on meil põhjavees (erinevad põhjaveekompleksid), pinnavees (jõed, järved, rabad). Kuna vett on meil palju, siis mõningatel juhtudel on vesi isegi takistavaks teguriks, näiteks maavarade kaevandamisel, ehitusobjektidel ja mujalgi tuleb enamasti vett ümber suunata, et mainitud tegevusi edukalt teostada. Üheks suurimaks kohaks, kus on vaja vett ümber suunata on Eestis põlevkivi kaevandamiskohad (karjäärid ja kaevandused), seda on nad olnud samuti ajalooliselt. Tänaseks on osa põlevkivi kaevandamiskohti veega täitunud ja avanud uusi kasutusvõimalusi. Hetkel on veega täitumas hiljuti suletud Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Kiikla külas kasutatakse kaevandusvett soojusallikana soojuspumbas, et küttekulude pealt kokku hoida. Kõige selle juures on tähtis vee kvaliteet, et me seda ei muudaks ja ei ohustaks.
Vesi ümbritseb meid kõikjal, 70% meie koduplaneedist on kaetud ookeanitega. Öeldakse, et vesi on elu alus. Seega peame me vett väärikalt kohtlema. Eestil on geograafilise asukoha mõttes vedanud - meil on vett piisavalt ja isegi rohkem. Vett on meil põhjavees (erinevad põhjaveekompleksid), pinnavees (jõed, järved, rabad). Kuna vett on meil palju, siis mõningatel juhtudel on vesi isegi takistavaks teguriks, näiteks maavarade kaevandamisel, ehitusobjektidel ja mujalgi tuleb enamasti vett ümber suunata, et mainitud tegevusi edukalt teostada. Üheks suurimaks kohaks, kus on vaja vett ümber suunata on Eestis põlevkivi kaevandamiskohad (karjäärid ja kaevandused), seda on nad olnud samuti ajalooliselt. Tänaseks on osa põlevkivi kaevandamiskohti veega täitunud ja avanud uusi kasutusvõimalusi. Hetkel on veega täitumas hiljuti suletud Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Kiikla külas kasutatakse kaevandusvett soojusallikana soojuspumbas, et küttekulude pealt kokku hoida. Kõige selle juures on tähtis vee kvaliteet, et me seda ei muudaks ja ei ohustaks.
Grupitöös arutleti järgmistel teemadel: põlevkivi kaevandamine Eestis; põlevkivi kaevandamisviisid; kaevandusvee tekkimine ja selle hulk; kaevandusvee väljavoolud; kuidas kaevandusvett saaks ära kasutada; mis saab kaevandusveega tulevikus; kuidas uued kaevandamiskohad tekitavad uusi alanduslehtreid; Kiikla kaevandusvee baasil töötav soojuspump. Lisaks nendele teoreetilisele ülevaatele ja diskussioonile meisterdasid grupitöös osalenud maketid kaevandusvee teemal, et näha kuidas vesi maapõues liigub ja kui kiiresti.
Grupitöö tutvustus ja lisamaterjalid.
Grupitöö tutvustus ja lisamaterjalid.
Vaata uudisnuppu ERRi lehel: Tudengid otsisid Talveakadeemias keskkonnasäästlikke lahendusi | Uudised | ERR
7.2.14
TalveAkadeemia 2014 grupitöö: "Kaevandusvesi - moodustumine, kasutamine, tuleviku võimalused"
TalveAkadeemia 2014 grupitöö
Grupitöösse tulijal on soovitatav eelnevalt allpool olevate materjalidega tutvuda:
- Veiko Karu doktoritöö "Altkaevandatud alade kasutamine Eesti põlevkivimaardlas"
- Kaevandusvee ettekanne Soome Green Mining seminaril, 27.11.2013
- Robam, K.; Valgma, I.; Iskül, R. (2011). Influence of water discharging on water balance and quality in the Toolse river in Ubja oil shale mining region. Oil Shale, 28(3), 447 - 463.
- Rummu karjääri imeline veealune maailm, ERR 26.09.2012
- Mida tähendab kaevanduste sulgemine keskkonnale, TTÜ mäeinstituut, EEK, kogumik 2001
- Kaevandusvee teemaline ettekanne Läti Ülikoolis, 30.01.2012
- Tipikas.TV: Veiko Karu (TTÜ)- „Kaevandusvee kasutamise potensiaal soojusenergiana"
- Kaevandusvee kasutamisvõimalused ETV saates Osoon
- Veiko Karu "Vana põlevkivikaevandus on jätkuvalt energiaallikas", Horisont 1/2011
Veetase kaevanduste aladel
Kaevandusvesi - moodustumine, kasutamine, tuleviku võimalused
Grupitöö läbiviija: Veiko Karu, TTÜ Mäeinstituut
Vesi ümbritseb meid kõikjal, 70% meie koduplaneedist on kaetud ookeanitega. Öeldakse, et vesi on elu alus. Seega peame me vett väärikalt kohtlema. Eestil on geograafilise asukoha mõttes vedanud - meil on vett piisavalt ja isegi rohkem. Vett on meil põhjavees (erinevad põhjaveekompleksid), pinnavees (jõed, järved, rabad). Kuna vett on meil palju, siis mõningatel juhtudel on vesi isegi takistavaks teguriks, näiteks maavarade kaevandamisel, ehitusobjektidel ja mujalgi tuleb enamasti vett ümber suunata, et mainitud tegevusi edukalt teostada. Üheks suurimaks kohaks, kus on vaja vett ümber suunata on Eestis põlevkivi kaevandamiskohad (karjäärid ja kaevandused), seda on nad olnud samuti ajalooliselt. Tänaseks on osa põlevkivi kaevandamiskohti veega täitunud ja avanud uusi kasutusvõimalusi. Hetkel on veega täitumas hiljuti suletud Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Kiikla külas kasutatakse kaevandusvett soojusallikana soojuspumbas, et küttekulude pealt kokku hoida. Kõige selle juures on tähtis vee kvaliteet, et me seda ei muudaks ja ei ohustaks.
Vesi ümbritseb meid kõikjal, 70% meie koduplaneedist on kaetud ookeanitega. Öeldakse, et vesi on elu alus. Seega peame me vett väärikalt kohtlema. Eestil on geograafilise asukoha mõttes vedanud - meil on vett piisavalt ja isegi rohkem. Vett on meil põhjavees (erinevad põhjaveekompleksid), pinnavees (jõed, järved, rabad). Kuna vett on meil palju, siis mõningatel juhtudel on vesi isegi takistavaks teguriks, näiteks maavarade kaevandamisel, ehitusobjektidel ja mujalgi tuleb enamasti vett ümber suunata, et mainitud tegevusi edukalt teostada. Üheks suurimaks kohaks, kus on vaja vett ümber suunata on Eestis põlevkivi kaevandamiskohad (karjäärid ja kaevandused), seda on nad olnud samuti ajalooliselt. Tänaseks on osa põlevkivi kaevandamiskohti veega täitunud ja avanud uusi kasutusvõimalusi. Hetkel on veega täitumas hiljuti suletud Aidu karjäär ja Viru kaevandus. Kiikla külas kasutatakse kaevandusvett soojusallikana soojuspumbas, et küttekulude pealt kokku hoida. Kõige selle juures on tähtis vee kvaliteet, et me seda ei muudaks ja ei ohustaks.
Grupitöös tuleb arutelu alla: kaevandusvee hulk; kohad, kus on kaevandusvesi; kuidas kaevandusvett saaks ära kasutada; mis saab kaevandusveega tulevikus; kuidas uued kaevandamiskohad tekitavad uusi alanduslehtreid; kuidas on võimalik kaevandada põlevkivi ja fosforiiti. Lisaks teoreetilisele ülevaatele ning diskussioonile teeme grupitöö jooksul väikese maketi kaevandusvee teemal.
Grupitöösse tulijal on soovitatav eelnevalt allpool olevate materjalidega tutvuda:
- Veiko Karu doktoritöö "Altkaevandatud alade kasutamine Eesti põlevkivimaardlas"
- Kaevandusvee ettekanne Soome Green Mining seminaril, 27.11.2013
- Robam, K.; Valgma, I.; Iskül, R. (2011). Influence of water discharging on water balance and quality in the Toolse river in Ubja oil shale mining region. Oil Shale, 28(3), 447 - 463.
- Rummu karjääri imeline veealune maailm, ERR 26.09.2012
- Mida tähendab kaevanduste sulgemine keskkonnale, TTÜ mäeinstituut, EEK, kogumik 2001
- Kaevandusvee teemaline ettekanne Läti Ülikoolis, 30.01.2012
- Tipikas.TV: Veiko Karu (TTÜ)- „Kaevandusvee kasutamise potensiaal soojusenergiana"
- Kaevandusvee kasutamisvõimalused ETV saates Osoon
- Veiko Karu "Vana põlevkivikaevandus on jätkuvalt energiaallikas", Horisont 1/2011
Veetase kaevanduste aladel
 |
| From 3d |
Tellimine:
Postitused (Atom)
