http://www.keskkonnainfo.ee/index.php?lan=EE&sid=38&tid=44&l2=36&l1=2
Veevaru
Veevaru
Eestit võib pidada veevarude poolest suhteliselt rikkaks maaks. Meie veevaru koosneb põhjaveest ja pinnaveest. Enamike Eesti asulate ja ettevõtete veevajadus kaetakse põhjavee arvel. Pinnavett kasutatakse Tallinna ja Narva linnade veevarustuses, kus põhjaveevarusid ei jätku, samuti mõnedes tööstusettevõtetes (Sillamäel, Kohtla-Järvel, Kundas jm). Pinnavee suurimad kasutajad on Narva elektrijaamad, mis võtavad oma vee Narva jõest ja Narva veehoidlast. Võrreldes Narva jõe vooluhulgaga on veevõtt siiski suhteliselt väike. Samuti võtavad elektrijaamad oma vee järjestikku ja juhivad samasse veekogusse tagasi, mistõttu ei avalda võetud veekogus Narva jõele ja veehoidlale märgatavat mõju.
Pinnaveekogude veekvaliteet ehk füüsikalis-keemilised näitajad sõltuvad peamiselt punktkoormusest (asulate ja tööstuse heitvesi) ning hajukoormusest, mis sõltub maakasutusest, olles suurim haritavalt maalt ning turbatootmisaladelt. Kuna hajukoormust on tunduvalt raskem mõõta, kasutatakse veekogudele avaldatava surve indikaatorina asulate ja tööstusettevõtete punktkoormust, mis tootmise vähenemise ja reoveepuhastuse tõhustamise tõttu on viimase 15 aasta jooksul märgatavalt alanenud. Reoveepuhastite ehitamine ja renoveerimine on parandanud ka meie jõgede veekvaliteeti, mida tõestab biokeemilise hapnikutarbe ja üldfosfori sisalduse vähenemine. Eesti pinnaveekogude kõige tõsisemaks probleemiks tuleb pidada eutrofeerumist, mis jõgedest enam on halvendanud järvede seisundit. Sageli on järvede kesise seisundi põhjuseks ka nõukogudeaegse intensiivse põllumajanduse pärandreostus. Lisaks reostuskoormusele on meie jõgede seisundit oluliselt mõjutanud ka maaparandus (voolusängi õgvendamine, veetaseme alandamine ning setetekoormus) ja arvukad inimese ning viimasel paaril aastakümnel ka kobraste poolt rajatud paisud.
Eesti põhjaveekogumite seisundit hinnatakse üldiselt heaks. Vaid ordoviitsiumi põlevkivibasseini põhjaveekogumi seisund on halb. Kohati, eelkõige Pandivere ja Põltsamaa-Adavere nitraaditundlikul alal, on põllumajandusest pärinev hajukoormus põhjavee seisundit halvendanud. Asulate joogiveevarustuses on vaatamata põhjavee heale seisundile probleemiks looduslikult kõrge raua, mangaani, kloriidide, ammooniumlämmastiku ja fluori, boori jt elementide sisaldus, mis tingib toorvee töötlemise vajaduse.
Veekasutuse indeks
Indikaator näitab veekasutuse indeksi (VKI) muutust aastate lõikes. Protsentuaalne VKI saadakse veekogudest võetud aastase veehulga võrdlemisel pikaajalise aastakeskmise äravooluga. Veekasutuse indeks näitab, kui säästlik on nii loodusliku pinna- kui põhjaveevaru kasutamine ajas. Teisisõnu iseloomustatakse sellega inimese poolt veevõtmisega veevarule avaldatavat survet.
Pikaajaline aastakeskmine äravool Eestis on üle 11 km3. Aastase veekogudest võetud veehulga määramisel ei ole arvestatud Narva Elektrijaamade jahutusveega, mis võetakse Narva jõest ja lastakse peale kasutamist samasse veekogusse tagasi. VKI Eestis on väike ja võrreldes 90-ndate algusega vähenenud, püsides 2-6 % vahel, olles märgatavalt alla 20%-st kriitilist veevaru kasutuspiiri.
Eesti geograafilisest asendist ja looduslikest tingimustest tuleneb veevarude ebaühtlane jaotumine ja killustatus. Jõed on lühikesed ja väikese valgalaga ning äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Madalveeperioodi äravool on väike ja tihti nullilähedane, mis raskendab pinnaveekogude kasutamist asulate veega varustamisel ning heitvee eesvoolu valikul, aga ka rekreatiivsetel eesmärkidel. Väikeste vooluhulkadega jõed vajavad kasutamisel voolu reguleerimist, mis aga pärsib vee-elustiku elutingimusi.
Tallinnas ja Narvas kasutatakse joogi- ja olmeveena pinnavett, mujal Eestis aga põhjavett. Põhjavee looduslik varu on Eestis piisav, kuid piirkonniti erinev. Pingelisem on olukord asulates ning Põhja ja Kirde-Eestis, kuhu on koondunud tööstus. Suur kogus põhjavett pumbatakse välja kaevanduste ja karjääride kuivendamiseks. Kinnitatud põhjavee tarbevarul töötavad sügavaid veekomplekse avavad asulate veehaarded võtavad ära ligikaudu veerandi kinnitatud põhjaveevarust.
Veevaru kasutamine - olme, tootmine ja põllumajandus
Indikaator näitab vee kasutamist olmes, tootmises ja põllumajanduses miljonites kuupmeetrites aastas.
Veekasutus hakkas Eestis vähenema 1990-ndate aastate algul, moodustades 2006. aastal alla poole 1992. aasta kogusest. Veevajadus on vähenenud nii elektritootmises kui tööstuses, põllumajanduses ja ka inimeste igapäevases olmekasutuses. Veekasutamise languse põhjuseks oli 1990-ndate esimestel aastatel majanduslik langus, edasist vähenemist mõjutasid veehinna tõus, investeeringud veevarustusele ja majanduslik-poliitilised meetmed, mis sundisid vee säästvale kasutamisele. Ettevõtted muutsid tootmistehnoloogiat vee kokkuhoiu suunas. Hoogustus vee korrektne mõõtmine ja torude ja sanitaartehnika uuendamine. Pärast kolhoosikorra lagunemist vähenes põllumajanduslik tootmine, tuues kaasa märgatava languse nii farmide kui loomade arvus, seega ka veekasutuses. Muutus toimus ka veekasutuse statistilises arvestuses – maa-asulate elanikkonna veearvestus viidi põllumajanduse valdkonnast olmevee alla.
Veevõtt
Indikaator näitab aasta jooksul ammutatud pinnavee ja põhjavee hulka miljonites kuupmeetrites.
Veevõtu hulka ei arvata kaevandusvett, soojus- ning elektrijaamades jahutamiseks kasutatud vett ja kalatiikide vett. Samuti ei kajasta indikaator veevõttu eramute juurde rajatud kaevudest, millest vee võtmiseks ei ole vaja vee erikasutusluba. Pinnaveest võetakse vett Tallinna ja Narva linnade veevarustuseks. Mujal kasutatakse peamiselt põhjavett. Seoses veevajaduse vähenemise, veearvestuse paranemise, tootmise vähenemise ning kodumajapidamiste ja tööstuse säästlikuma veekasutusega on veevõtt langenud veerandini 1990. aastaga võrreldes.
Põhjavesi on Eestis tähtis mageveeallikas. Pärast Teist maailmasõda toimus kiire põhjaveevarude kasutamise suurenemine, millega kaasnes põhjaveetaseme langus. Seoses majanduse ümberkorraldamisega on alates 1990-te aastate algusest toimunud mitmekordne põhjaveevõtu vähenemine. Põhjavee tarbimise vähenemise tulemusena on kõige sügavama ja kaitstuma kambriumi-vendi põhjaveeladestu veetase suurima kasutuse piirkondades – Tallinnas ja selle ümbruskonnas ning Kohtla-Järvel – tänaseks tõusnud. Põhjaveetaseme tõusu on täheldatud ka mujal.
Kaevandusvesi
Indikaator näitab Ida-Virumaa põlevkivibasseini kaevandustest ja karjääridest aasta jooksul väljapumbatud vee mahtu miljonites kuupmeetrites.
Kaevandusvesi pärineb kaevandustest (allmaatööd) või karjääridest (maapealsed tööd). Kaevanduste ja karjääride tööala kuivendamiseks on vaja sinna kogunenud vesi välja pumbata. Kaevandusvee maht sõltub sademete hulgast ja kaevanduse mõju all oleva maa-ala suurusest. Praegu on töös Viru ja Estonia
Kaevanduste ja karjääride kuivendamise tõttu on kaevanduspiirkondades paljude majapidamiste kaevud jäänud kuivaks ja raskusi on vee saamisega. Probleemi leevendamiseks on kaevandusettevõtted ehitanud selle piirkonna küladesse veevärke. Suure heljumisisalduse tõttu puhastatakse kaevandus- ja karjäärivesi suurtes settebasseinides. Esimesed suured settebasseinid rajati juba paarkümmend aastat tagasi. Settebasseinides väheneb vee heljumisisaldus tunduvalt. Osa kaevandusvett ei vaja puhastamist. BHT, üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldused kaevandusvees on väga lähedased jõevee omadele. Kaevandatavates kivimikihtides leiduva püriidi oksüdeerumise tulemusel on veidi suurenenud sulfaatide sisaldus, mis ei ole aga veekogus normeeritud.
Jahutusvesi
Indikaator näitab aastast jahutusveevõttu miljonites kuupmeetrites.
Indikaator käsitleb Ida-Virumaa suuri elektrijaamu (AS Narva Elektrijaamade Balti elektrijaam ja Eesti elektrijaam), mis võtavad oma jahutusvee Narva jõest või veehoidlast. Jaamad on suured veekasutajad, kuid mitte suured veetarbijad – jahutusvesi võetakse Narva jõest ja lastakse sinna tagasi selle keemilist koostist muutmata. Jahutusvesi ei vaja puhastamist, samuti on veetemperatuuri tõus väike.
Elektrijaamad asetsevad jõe suhtes järjestikku, mistõttu vesi on sisuliselt korduvas kasutuses – Eesti elektrijaamas kasutatud vesi juhitakse jõkke tagasi ja läheb kasutusse allavoolu asuvas Balti elektrijaamas. Jahutusvee osa Narva jõe aastakeskmisest äravoolust on keskmiselt 13% (8 kuni 20%). Elektrijaamu eraldi käsitledes moodustab Balti EJ jahutusvesi keskmiselt 5% ja Eesti EJ keskmiselt 8% äravoolust.
