Veekõrvaldus Mäendusõpikus

Veeand

Kivimi veeanniks nimetatakse veega küllastunud kivimi omadust ära anda vaba voolusena teataval hulgal vett.
Kivimite veeand on väga erinev. Väga hea veeand on kruusadel ja suureteralistel liivadel ning lõhelistel ja karstunud kivimitel (kuna nende molekulaarne veemahtuvus on väike). Väga väike veeand on savidel ja savikatel kivimitel (kuna nende molekulaarne veemahtuvus on suur, siis veeand läheneb nullile).

Veeand (külmunud vesi) Harku lubjakivikarjääri lõhelistes kivimites.

From Harku_karjäär_211009

Veeand (märjad laigud) Väo lubjakivikarjääri lõhelistes kivimites.

From 2009-10-02 Väo Paas

Gravitatsioonivesi

Gravitatsioonivesi liigub maakoores edasi raskusjõu arvel. Gravitatsioonivesi on allaminev ehk infiltratsioonivesi, mis voolab kivimis ülalt alla või veekindla kihi pealispinda mööda madalamatesse kohtadesse.Tüüpiline infiltratsioonivesi on sademetest kivimitesse imbuv vesi.

Tehispõhjavesi

Tehispõhjaveeks loetakse põhjavett, mis on saadud pinnavee tehislikul voolamisel läbi pinnase või kivimikihi.

Seotud vesi

Seotud veeks loetakse kivimi, pinnase või mulla osakestele molekulaarjõudude mõjul kinnitunud või huumuse ja mineraalide koostises olevat vett. Seotud vesi ei kuulu põhjavee hulka.

Põhjavee liigvähendamine

Põhjavee liigvähendamiseks loetakse tegevust, mille tagajärjel põhjavee tase või surve püsivalt alaneb (allikate puhul vooluhulk väheneb).

Agressiivne põhjavesi

Agressiivseks põhjaveeks nimetatakse põhjavett, mis tingituna oma koostisest (palju vaba CO2, sulfaate jt ühendeid, madal pH) lahustab või söövitab temaga kokkupuutuvaid tahkeid aineid nagu näiteks betoon, karbonaatkivimid, raud jne.

Puurkaevu erideebit

Puurkaevu erideebitiks ehk puurkaevu eritootlikkuseks nimetatakse puurkaevu tootlikkuse ja püsima jäänud alanduse suhet ehk puurkaevu tootlikkus arvutatuna 1 meetrise alanduse kohta.

Puurkaevu deebit

Puurkaevu deebitiks ehk puurkaevu tootlikkuseks nimetatakse keskmist vee hulka, mida puurkaev ajaühikus on võimeline andma. Puurkaevu deebitit mõõdetakse l/s või m3/ööpäevas.

Filtratsioonigradient

Filtratsioonigradient ehk hüdrauliline gradient iseloomustab vee või survetaseme langust (H) filtratsiooniteekonna (L) ühe pikkusühiku kohta. Filtratsioonigradient leitakse H/L.

Filtratsioonikiirus

Filtratsioonikiiruseks nimetatakse filtratsioonigradiendi ja filtratsioonimooduli korrutist. Filtratsioonikiirus ei ole tegelik vee voolukiirus kivimikihi poorides ja tühikutes. Filtratsioonikiirus ja tegelik voolukiirus oleksid võrdsed kui veevool hõlmaks tervet ristlõiget.

Hüdroisohüps

Pinnasevee taseme üheaegse mõõtmise tulemuste alusel, mis mõõdetakse puuraukudes või puurkaevudes, saab koostada pinnasevee taseme kaardid. Saadud pinnasevee tasemed puuraukudes või puurkaevudes kantakse topograafilisele kaardile ja ühendatakse sujuvate joontega pinnasevee taseme ühesuguse kõrgusega punktid. Nii saadud jooni nimetataksegi hüdroisohüpsideks.

Pinnasevee tase

Pinnasevee tasemeks nimetatakse pinnasevee vaba pealmist pinda. Pinnasevee tasemel on tavaliselt nõrgalt laineline iseloom, mis üldiselt püüab hoida maapinna reljeefi. Ainult päris tasastel aladel võib pinnasevee taset enam-vähem tasaseks lugeda.

Äravoolutegur

Äravooluteguriks (n) nimetatakse mingi ajavahemiku vältel jõe vesikonnalt vooluna ärakandunud veekihi paksuse (y, mm) ja samal perioodil samal pindalal esinevate sademete keskmise väärtuse (x, mm) jagatist.

Äravooluteguri arvutamine: n=y/x

Tavaliselt on äravoolutegur alla 1, kuna ainult osa sademete veest läheb pindmiseks ja maa-aluseks äravooluks.

Äravoolunorm

Äravoolunormiks nimetatakse äravoolumooduli aritmeetilist keskmist pikemaajalisel vaatlusperioodil (näiteks paarikümne aasta jooksul).

Äravoolumoodul

Äravoolumoodul iseloomustab jõu vooluhulga sõltuvust jõe vesikonna pindalast.

Äravoolumoodul on ajaühikus jõe vesikonna 1 km2 suuruselt pindalalt saadav veehulk.

Sademete intensiivsus

Sademete hulka mõõdetakse neist tekkinud veekihi paksusega. Sademete hulga mõõtühikuks on mm (millimeeter). Ühe minuti vältel maapinnale langenud sademete hulka nimetataksegi sademete intensiivsuseks.

Veekaitseskeem

Veekaitseskeeme koostatakse veekeskkonna tundlikkuse määramiseks mitmesuguste mõjurite suhtes. Veekaitseskeemidel on välja toodud geoloogiline ja hüdrogeoloogiline informatsioon. Veekaitseskeemid koostatakse mõõtkavas 1:25 000-1:10 000, olenevalt veekaitseskeemi eesmärkidest ja uuritava maa-ala pindalast.

Veesäilitusala

Veesäilitusaladeks nimetatakse alasid, mis aitavad taastada maasiseseid puhta vee varusid ning väärivad ja vajavad seetõttu kaitset vee- ja maastikukaitse seisukohalt.

Veesäilitusalad on alad, kus vett mõjutav majandustegevus on piiratud:

• põhjavee lokaalsed toitealad – vesi loodusliku kaitseta
• allikate ümbruse kaitsevööndid
• madalsood ja rabad - moodustuvad vooluveed ning maismaalisel soostumisel liivale moodustunud rabad, milles veehoidla põhimõttel toimub põhjavee varude täienemine
• järvedest on ohustatud nö "rippuvad järved", mis asuvad liivapinnastel ja paealadel.

Vettpidav kivim

Vettpidavateks kivimiteks nimetatakse kivimeid, mis praktiliselt vett läbi ei lase. Veepidavuse põhjuseks võib olla kivimite massiivsus (näiteks nagu graniidil, marmoril jt) või nende peeneteralisus (näiteks nagu savil).

Vettjuhtiv kivim

Vettjuhtivateks kivimiteks nimetatakse kivimeid, mille tühemikes võib vesi vabalt liikuda. Veejuhtivus on neis kivimites põhjustatud sellest, et kivim on teraline (näiteks kruus ja liivad) ja vesi imbub üksikute terade vahele. Vett võib läbi lasta ka kivim, mis on massiivne (näiteks graniit) kuid lõhestunud ja vesi liigub neis edasi lõhede või teiste tühimike kaudu.

Põhjavee jagunemine mineraalsuse järgi

Mineraalsuse (lahestunud soolade hulk) järgi jaotatakse põhjavesi kuute kategooriasse:

• ülimage põhjavesi – mineraalainete sisaldus kuni 0,2g /l;
• mage põhjavesi – mineraalainete sisaldus 0,2–1,0g /l;
• nõrgalt soolakas põhjavesi – mineraalainete sisaldus 1–3g /l;
• tugevalt soolakas põhjavesi – mineraalainete sisaldus 3–10g /l;
• soolane põhjavesi – mineraalainete sisaldus 10 – 50g /l
• ülisoolane põhjavesi ehk soolvesi – mineraalainete sisaldus üle 50g /l.