 | vaata sisse > |
  | |
| Back to Basics | |
9.12.13
1.12.13
Kaevandusvee ettekanne Soome Green Mining seminaril, 27.11.2013
Ettekanne kaevandusvee teemadel toimus seminaril: Green Mining development in Finland 2013, 27...28.11.2013
Estonian Mine Water Heat Pump Project – Experiences
17.11.13
31.8.13
Kaardid: Kaart - Maardu kaevandamisala
Kaardid: Kaart - Maardu kaevandamisala: http://mi.ttu.ee/maardu/ http://mi.ttu.ee/kaart/ http://mi.ttu.ee/fosforiit/ Mäendus ja GIS Mäeinstituut - geotehnoloogia , koolitu...
3.4.13
1.4.13
21.3.13
Rahvusvaheline veealase koostöö aasta - 2013
 |
2013. aasta on ÜRO algatusel kuulutatud rahvusvahelise veealase koostöö aastaks. Ka 22. märtsil aset leidev rahvusvaheline veepäev on pühendatud veealasele koostööle.
Veealase koostöö aasta tähistamise mõte seisneb eeskätt teadlikkuse suurendamises. Me peame olema rohkem teadlikud sellest, miks veealane koostöö on vajalik ning ka sellest millised ohud kaasnevad vähese koostöö tõttu seoses vee kättesaadavusega, kasutamiseks jagamisega või veeteenuste pakkumisega.
Tähtsustatakse senise eduka koostöö häid tulemusi. Tuuakse esile olulisi probleeme veealase hariduse andmisel, riikidevahelistes suhetes, piiriüleste veekogude kasutamisel, veealase koostöö rahastamisel, rahvuslike või rahvusvaheliste õigusaktide rakendamisel ning seoseid ÜRO seatudaastatuhande eesmärkide saavutamisega seoses kvaliteetse vee kättesaadavuse suurendamisega.
Keskkonnaministeerium soovib suurendada elanikkonna teadmisi veest ning parandada vete seisundit. Selleks teeme koostööd erinevate asutuste vahel, kooliõpilastega ja teadlastega selleks, et suurendada teadmisi veest ning parandada vete seisundit.
Vesi Eestis
Eesti jaoks tähendab veealane koostöö eeskätt meie veekogude hoidmist ja kaitsmist. Möödunud 10-15 aasta vältel on Eestis tehtud väga mahukaid investeeringuid veemajandusega seotud infrastruktuuri olukorra parandamiseks, mille tulemusena on vähendatud veekogudesse sattuva reostuse hulka. Samuti on paremini kaitstud meie joogiveeallikad ning paranenud joogivee kvaliteet. Ent siiski viimaste hinnangute kohaselt pole pea 26% Eesti pinnavetest heas seisus. Neid ohustavad ja halvendavad pidevalt peamiselt asulate reovesi, väetiste ja muude toitainete ärakanne põldudelt ja metsadest ning vooluveekogude vee vaba voolamise tõkestamine, takistamine ning paisutamine. See ongi olukord, kus edasiste pingutuste tegemiseks vee seisundi hoidmisel ja parandamisel peame tegema rohkem koostööd, sest me kõik jagame ühist, kuid samas piiratud ressurssi.
Peaaegu kõik Eesti veekogud on väiksed ja mistahes reostuse suhtes äärmiselt tundlikud. Isegi kõikide nõuetekohaste reoveepuhastuse meetodite rakendamisel ei ole tagatud, et veekogus saavutatakse vee looduslik puhtus ja rikkumatus. Ka see väike osa reovetest, mis jääb puhastamata või vesi, mis koguneb sademetega linnatänavatelt, lisab veekogudesse saasteaineid. Samuti on meil raske piirata tegevusi, mis aitavad hoida meie metsade väärtust või loovad põldudel viljakad kasvutingimused, ent kuivenduskraavide kaudu toovad veekogudesse ka liigseid toitaineid või vee-elustikule kahjulikke taimekaitsevahendeid. Lisaks võtab oma osa veekogudest ka paisutamine, et toota kliima jaoks ohutut energiat, kuid vähendades seeläbi vee hulka veekogudes ja suurendades muude saasteainete mõju veekogudele, vähendades võimalusi looduslike elupaikade säilimiseks ning liikidetaastumiseks looduslikes veekogudes. Nende vastuolude lahendamiseks meil ongi vaja koostööd, just selleks et leida võimalused kõikide veekasutajate huvide arvestamiseks ja kaitsmiseks, kuid samas hoides veekogud puhtad ja veerikkad.
Vesi maailmas
Vesi on eluks, inim- ja majandustegevuseks vajalik ning vältimatu. Maailma veevarud on piiratud ning ebaühtlaselt jaotunud nii ajas kui ruumis. Veevajadus maailmas kasvab pidevalt, vesi peab tagama maailma kasvava rahvastiku vajadusi toidu ja energia tootmiseks ning tööstustes ja kodudes kasutamiseks. Veevaru ohustavad kiire linnastumine, reostus ja kliima muutumisega kaasnevad ohud.
Kõikjal elus peame me vett jagama ning vee kasutamisel tegema koostööd teiste veekasutajatega, vett jagades aga loome uusi võimalusi koostööks. Seetõttu on veealasel koostööl mitmeid erinevaid vorme, nagu piiriülene koostöö jagatud põhjaveekihtide või piiriüleste veekogude kasutamisel, andmete ja info vahetamine veeressursi paremaks haldamiseks ja kasutamiseks, finants- ja tehniline koostöö veeressursi paremaks kaitsmiseks ja hoidmiseks. Kuivõrd veeressurss on piiratud ja me kõik seda vajame, siis on koostöö ainus võimalik variant, et tagada vee säästev ja jätkusuutlik kasutamine kõigile osapooltele tulusal ja kasulikul viisil.
Veekogude seisundi parandamiseks ja hoidmiseks saame me kõik omalt poolt anda panuse!
Praktilised sammud, mis aitavad säästa vett ja hoida veekogud puhtana:
1. Vee säästmine vee kasutamisel majapidamistes ja üleliigse veekasutamise vältimine – isikliku hügieeni tarbeks või koduseadmetes.
2. Erinevates tööstus- ja tootmisvaldkondades reostamise vältimiseks kehtestatud nõuete täpsem ja hoolikam järgmine.
3. Mahetoidu ja –toiduainete eelistamine, toidu ja toiduainete hooliv kasutamine.
4. Energiasäästu eelistamine, energiat säästvate seadmete eelistamine.
5. Pesupesemiseks piiratud ning vähese fosfaadisisaldusega või fosfaadivabade pesuainete eelistamine.
6. Veekogude kallaste, veekoguäärse ja veekogu vee hoidmine puhta, risustamatuna ja rikkumatuna.
7. Ohtlike aineid sisaldavate jäätmete, seadmete viimine selleks ettenähtud kogumiskohta.
Täiendav info:
ÜRO rahvusvahelise veealase koostöö portaal
Faktid ja numbrid vee kohta maailmas
Veealane info Eesti kohta
Eesti Veeühing
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Tellimine:
Postitused (Atom)
